Kogumik „Tartust Pariisi ja tagasi“ koosneb luuletaja Indrek Hirve reisikirjadest, esseedest ja luuletustest, mis on inspireeritud rännakutest nii geograafilises kui ajaloolises mõõtmes.

Indrek Hirv on kasvanud üles kunstnikest vanemate Helgi Hirve ja Louis Paveli sõpruskonnas, selles on kujunenud tema kultuurilised väärtushinnangud ja kunstilised tõekspidamised. Raamatusse koondatud tekstid on elu jooksul kogunenud mälestused, mis ei ole jäädvustatud faktitäpsusi taga ajades, vaid lugupidamisest möödunu vastu. Nii on tegemist ühtaegu biograafilise ja kultuuriloolise materjaliga, mis on kirja pandud läbi ühe inimese silmade.

Pole kaheldav, et 20. sajandi esimeses pooles tähendas Pariis Eesti kultuurile palju – see oli omamoodi eeskuju ja ideaal. Nii elasid seal erinevatel ajahetkedel Jaan Koort, Aleksander Tassa, Konrad Mägi, Friedebert Tuglas, hiljem Ado Vabbe, Eduard Wiiralt, Karl Pärsimägi ja palju muud kunsti- ja kirjarahvast. Kõik nad on olulised tegelased ka Indrek Hirve lugudes. Siiski ei viita raamatu pealkiri „Tartust Pariisi ja tagasi“ ainult liikumisele nende kahe linna vahel, vaid see on kujund, mis tähistab unistamist, teeleminekut, kirge, kojujõudmist.

Kogumik on illustreeritud fotode ja kunstiteostega nii muuseumide kui ka erakollektsionääride kogudest.