Jane Austen on öelnud, et Emma on kangelanna, kes «ei meeldi kellelegi peale minu enese». Ometi on tegelasest kujunenud üks armastatuim. Rikka maaomaniku härra Woodhouse'i noorim tütar Emma on arukas, nägus ning … üsnagi ärahellitatud. Isepäine Emma on loonud oma peas omalaadse nukuteatri, mille juht ta ise on ja mille nukkudeks enda teadmata kõik ümberolijad. Teiste saatusega mängimine ning kosjasobitus võtab Emmale ootamatuid pöördeid ning tõmbab ka lugeja arusaamatuste virrvarri.
Kaine pilguga vaatlejana lahkab Jane Austen «Emmas» oma ajastu argielu, seda peenelt ironiseerides. Teose sügavamaid kihte aitab avada järelsõnas inglise keele ja kirjanduse doktor Pilvi Rajamäe.
Jane Austen (1775–1817) on tõusnud oma humoristlike, teravapilguliste ja kergelt satiiriliste romaanidega omaaegsete elust ja olust enim armastatud Briti kirjanike sekka. Kirjaniku populaarsust ilmestab ka see, et Austeni portree kaunistab inglise 10-naelast rahatähte.
