Üle nelja aastakümne jooksul kirjutatud luuletusi sisaldav valikkogu annab mahukama ülevaate luuletaja, toimetaja ja tõlkija Katrin Väli loomingust ja hõlmab kõiki loomeperioode enam-vähem võrdses mahus. Esimene osa "ja siiski päike" sisaldab tekste 70–80ndatest, teine osa pealkirjaga "saab vaikusest kõhu täis" on Väli 90ndate luule, viimane osa "pääsukesed metsikus linnas" koondab tekste alates nullindatest ning ka ilmumata luuletusi. Väli tekstid ei hooli dekoratsioonidest, neis puudub ülespuhutus, soov meeldida ning olla midagi enamat kui lihtsalt luule. Tema luuletused meenutavad väikestest oksaraagudest ja kõrtest kokku kantud linnupesi, nad on vooderdatud, kuid mitte päris pehmed, korraga turvalised ja haavatavad, koduks mõtte-ja tundelindudele.