Kogumiku "Pimesi hüpates" jutud on omavahel seotud tegevusmaailma kaudu, milles inimkond on juhuse tahtel sattunud kontakti teisest tähesüsteemist pärit tsivilisatsiooniga. Kogumiku nimiloos vaadeldakse selle kontakti vahetuid tagajärgi: inimkond saavutab tehnoloogilise edasihüppe, mis muudab võimalikuks tähtedevahelised lennud. Kõigi üllatuseks on "tulnukad" tähtedelt üllatavalt sarnased inimestega Maal. Ja peagi otsustavad nad pärast lühikest kokkupuudet katkestada maalastega igasugused kontaktid.

Järgnevates lugudes saab pilku heita sündmustele, mis sellele esimesele kontaktile järgnevad – kuidas inimkond Maal ja Päikesesüsteemis toimetab, kuidas püütakse päästa siinset ökosüsteemi hävingust, milleni viivad sellel rindel läbikukkumised, mis toimub kaugemas tulevikus, kui on rajatud juba terve hulk kolooniaid teistes tähesüsteemides. Olulisel kohal on uue ja tundmatu avastamine, vead, mida selle käigus tehakse. Need on lood inimestest ja nende suhetest üksteise ja võõraga.

Heinrich Weinberg on eesti ulmes üks viimase aja silmapaistvamaid tulijaid, kes kirjutab puhast teaduslikku fantastikat, tehes seda väga lahtise sule ja loomupärase jutuvestjatalendiga.

Kogumiku jutud: "Pimesi hüpates", "Kadunud ja leitud", "Nurgatagune reisibüroo", "Kui udu hajub", "Kasutusvalmis", "Millest sa järeldad, et sinu karjamaal elab sipelgalõvi?", "Vihma seitse nime".