Raamat „Läänemaa sõrmkindad“ kuulub TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna toimetiste sarja „Rahvuslik käsitöö“ ning on täiendatud variant diplomitööst „Läänemaa silm¬koelised sõrmkindad 19. sajandist kuni 1940. aastateni“. Sarja ees¬märgiks on tuua vanad käsitööoskused lugejale lähemale ja anda praktiliste juhiste ning õpetuste kaudu kõigile huvilistele võimalus ise meistriks ja pärimuse kandjaks saada.

19. sajandi lõpu kihelkondliku jaotuse järgi koosnes Läänemaa mand¬riosa järgmistest kihelkondadest: Noarootsi, Lääne-Nigula, Ridala, Kullamaa, Martna, Märjamaa, Vigala, Mihkli, Kirbla, Lihula, Hanila, Karuse ja Varbla (lisaks kuulusid Läänemaa koosseisu Hiiumaa ning Vormsi saar). Nende kihelkondade sõrmkindaid ühendab sarnane kirjade-ja värvi kasutus.

Läänemaa sõrmkindaid iseloomustab eriline värviküllus – suured geomeetrilised kirjad ning linnumotiivid, mida hiljem enam ei kootud. Nüüd, kui tuntakse taas huvi rahvuslike mustrite, töövõ¬tete ja nende taaskasutuse vastu ning on hakatud endale muretsema kohalikke rahvarõivaid, ei tohiks selle juurest puududa ka kaunis kindapaar.

Raamat annab ülevaate Läänemaa kinnaste kujunemisloost, sõrmkinnastest (kirisõrmkindad, roositud sõrmkindad, pitsilises koes sõrmkindad) ning lisaks on toodud ka põhjalikud sõrmkinnaste kudumisõpetused. Raamatus on hulgaliselt Eesti muuseumides asuvate originaal-kinnaste fotosid koos kirjeldustega.