„Onu Aaret“ kirjutama inspireeris Hendrik Toomperet tema onu nõukogudeaegne tööraamat, kus kirjas ligi kuuskümmend ametit, kord rekvireeris ta NKVD-lasena puskariaparaate, kord oli kalalaevastiku pootsman, kord teatri peakunstnik. Üks lihtne mees, kes nimetas ise end Eikeegiks, aga kelle suured unistused ja kirju elu muutuvad teatris maagiliseks ja tähendusrikkaks üldistuseks.

„Kommunisti surma“ algmaterjaliks on NKVD ülekuulamisprotokollid ja metsavendade meenutused, kuid mõistagi on neist loodud uus, ilukirjanduslik süntees. Uskumatud lood piirsituatsioonidest paljastavad halastamatult elu tema grotesksuses. Siin on kangelasi ja reetureid, armastust ja mängu, surma ja õnne, elu ja hirmu.

„Onu Aare“ esmalavastus oli 20. märtsil 2016 Eesti Draamateatri suures saalis, lavastaja Hendrik Toompere.

„Kommunisti surma“ esmalavastus oli 27. oktoobril 2007 NO99 teatrisaalis, lavastaja Hendrik Toompere.

Raamatus on paarkümmend fotot lavastustest.

Eesti Draamateatri lavastaja Hendrik Toompere (1965) näitleja- ja lavastajalooming tõlgendab suuri lugusid ja teemasid tihtipeale mängulise kõverpeegli abil. Ta uurib „elu juhusele või muutustele avatumat poolt, seda peoülikonna rebenenud õmblust, mida paraadfotol poseerija ei ole märganud, kuid mis on sellele vaatamata üdini realistlik ja vallandab äratundmisrõõmu“ (Madis Kolk, „Seapea suurte lugude hange otsas“, Postimees, 22.03.2016).