Volli ei ole välja mõeldud, nagu seda on Ämblikmees või Pipi Pikksukk, ta on päriselt olemas. Vollile ei meeldi tegevusetult lakke vaadata ja oodata, et keegi temaga tegeleks, ta tegutseb ise. Ning isegi siis, kui Volli teinekord igavusest korraks lakke vaatab, tuleb talle kohe pähe trobikond vahvat ideed, millest kasvõi ühe teokstegemine paneb ema õhku ahmima ning isa igavikulistele väärtustele mõtlema. Kui suured inimesed on veendunud, et mõnda ideed ei saagi ellu viia, siis Volli ei lase end häirida sellistel pisiasjadel nagu täiskasvanute maailma reeglid või füüsikaseadused. Sellest Volli-raamat räägibki.