Käesoleva Erik Tohvri romaan jääb tõenäoliselt ränga silmahaigusega võitleva eaka kirjaniku viimaseks raamatuks. Autor ise teeb selle kohta niisuguse kokkuvõtte:

Nii, nagu ei ole võimalik pimedalt sündinule edasi anda lillede ja liblikate värve, ei saa ka tundetule kirjeldada seksuaalsust – seda on võimalik ainult ise tunnetada. Olen oma senistes romaanides seda kogu maailma elu liikuma panevat jõudu vaid põgusalt puudutanud; nüüd, juba kõrvalseisjana, pole see teema enam sedavõrd tabu, et mitte selle kaudu inimloomuse olemusele läheneda ja näha, et see ürgne jõud võib ennast väga mitmel viisil avaldada.

Tegelikult on see raamat eksperiment – kas minus on veel 86aastasena säilinud midagi, mis suudab lugejat köita?

Ma tänan kõiki, kes minu ajaviiteks kirjutatud romaanidest on osa saanud!

Erik Tohvri, kodanikuna Hans-Erik Laansalu