Vironkielinen käännös Eveliina Talvitien romaanista Kävin vain uimassa, sisko. Marie on pakomatkalla liettualaisessa merenrantakylässä. Mikään ei ole niin kuin ennen, etenkään Marie itse. Itseään kootessaan Marie turvautuu salaperäiseen Emiliin ja harjoittelee nyrkkeilemistä. Hän haluaisi kadota, mutta muistot palaavat aina. Välttämätöntä ei voi kaihtaa loputtomiin.

Üksnes harva eristub publiku seast mõne inimese nägu. Tallinnas see juhtus. Just „Papilloni“ esitamise ajal nägin Mariet, ta seisis esireas, otse lava kõrval ja liikus imeliselt. Tagumikuni ulatuvad tuhkblondid juuksed, pikk tukk silmade ees. Ta oli riietatud mingisse kaftani ja nägi välja nagu stiilne hipi. Sirutasin hetkelise mõttevälgatuse ajel käe ja tõmbasin ta mingi käsitamatu nõksuga lavale.

Prantsuse rokkbänd Tentation on ühel augustikuu päeval andmas Tallinna lauluväljakul kontserti, kui bändi solist Benjamin märkab publiku seast kaunist Mariet. Sellest hetkest hakkab hargnema kolmikdraama Benjamini, tema abikaasa Anna ja Marie vahel.

Eveliina Talvitie on soome kirjanik ja ajakirjanik, kes elab Tallinnas. Ta on kirjutanud romaane, biograafiaid ja mitteilukirjanduslikke teoseid. Enda töödes on ta käsitlenud eelkõige teemasid, mis puudutavad naiste sotsiaalset staatust, naiste õigusi, feminismi ja inimõigusi.

Oma romaanis „Käisin vaid ujumas, õde“ annab autor hääle kõikidele osapooltele, näidates, milleni võib viia süütunne, armastus, vägivald ja vabaduseihalus. Raamat viib lugejad põnevale ja saladusi täis rännakule läbi Baltimaade, rokk-kontsertidele üle kogu Euroopa ja jalutuskäikudele Tallinna tänavatel.