Kunstiajaloolane Enriko Talvistu kirjutab sellest teosest nii: „Tutvustan selles raamatus saja aasta tagust ning natuke vanemat ja uuemat elukeskkonda, mida tartlased on pidanud taluma. Meenutan ka oma lapsepõlveaegset eluolu Tartu agulites, sest seegi on juba unustatud ajalugu.

Ajalugu ei koosne ainult jadast esimene laulupidu – iseseisvuse tulek – viimane sõda – laulev revolutsioon. Seal vahel oli ka argielu. Annan elutingimuste muutumisest teemade kaupa ülevaate, et lugejail tekiks ettekujutus toonastest eluraskustest. Agulihoovide pesuköögid, puukuurid, sarad-tarad jm on linnamugavuste tekkeloole sobivaks taustaks.

Ove Maidla fotod on tehtud 2018. aasta kevadel ja suvel. Püüdsime jäädvustada poeetilist tagahoovimaailma, mida iga päevaga vähemaks jääb, ning mis on 30–50–100 aasta pärast kindlasti suuresti kadunud. Fotod on raamatus valdavalt esitatud linnaosade kaupa. Seda mõttelist jalutuskäiku võib ehk võtta ka ülistuslauluna sellele, milliste kõrgusteni on meie argielu saja-aastases iseseisvas riigis tegelikult jõudnud.”