"Indiaani lIuulet" on esimene omataoline antoloogia eesti keeles.
Folklorist Frances Densmore sõnas kord, et indiaanlane leiab iga oma tegevuse juurde laulu, kui tahab. Raamatus ongi palju sellist muistset inimkogemust, kuhu tänapäeva luule enam ei ulatu - totemistlikud laulud loomadest, hälli- ja surmalaulud, viisid vaimude tantsu, sõja ja põua puhuks, aga ka kiindumuse, peo ja õitsengu laulud ning riituste juurde kuulunud poeetilised kõned.

"Indiaani luulet" sisaldab rohkem kui 40 hõimu pärandit innuitidest kuni asteekideni. Laulude vanus ulatub Kolumbuse-eelsete koodeksite materjalist kuni 20. sajandi keskpaigani. Tõlkimisel on leitud seoseid nii eesti rahvalaulu kui meie luule muude kihistustega. Teose teket on kandnud lapsepõlve mängudest pärit indaani-armastus.