Unustage tüdrukud, kes on rongis või kadunud – te ei suuda „Püüa mitte hingata“ köidet käest panna. See on lihtsalt nii hea. – Goodreads

Holly Seddoni kütkestav debüüt on haarav põnevuslugu, täis kiireid süžeepöördeid, rikkaliku siseeluga tegelasi ja kaasahaaravat psühholoogilist pinget.

Mõned saladused ei sure iialgi. Neid lihtsalt hoitakse vaka all.

Alex Dale on omadega puntras. Ennasthävitav elustiil on talle maksma läinud abielu ja ajakirjanikukarjääri. Talle on jäänud vaid harjumused: hommikune jooksmine, kuni keha valutab, siis mõni tund hajevil tööd, kuni minevik temast võitu saab ja teda põhja veab. Iga päev on justkui vee peal kõndimine ja iga öö nagu uppumine. Aga siis avastab Alex artikli jaoks intervjuusid tehes Amy Stevensoni. Amy Stevensoni, kes oli kuni hetkeni, kui ta pärast armutut kallaletungi teadvusetuna leiti, üks täiesti tavaline väikelinnas elav tüdruk. Amy Stevensoni, kes on maailmast unustatuna viisteist aastat koomas olnud. Amy Stevensoni, kes – arstide teadmata – on oma keha vang, teadvusel, ent halvatud, ning kes elab uuesti läbi mineviku sündmusi.

Peagi kuuluvad Alexi päevakavasse ka haiglakülastused ning seejärel rünnaku algsete kahtlusaluste küsitlemine. Aga portreeloost saab ajakirjaniku kinnisidee. Kuidas lahendada kuritegu, kui ainus tunnistaja pääses küll eluga, kuid ei saa ütlusi jagada? Suutmata loobuda kujuteldamatu tõe paljastamisest, taipab Alex, et ta ei aja taga vaid head lugu – ta otsib lunastust.

„Püüa mitte hingata”, mis põikab olevikust minevikku ja tagasi olevikku, avaneb kiht kihi haaval, kuni paljastub verd tarretav lõpplahendus. Tulemuseks on jäägitult kaasahaarav tempokas põnevik ammu maha vaikitud saladustest ja segasest tõest.