Vanasti, kui maailm loodi, lõi ka jumal Hiiumaa, luuletas Juhan Smuul Gustav Ernesaksa „Tormide ranna” tarvis. Mandrieestlaste jaoks on Hiiumaa alati olnud üks üsna isemoodi koht, kus laiusid põlised hiiemetsad, jooksid ringi libahundid ja tegutsesid randröövlid, mõned neist koguni mõisahärrad.

See raamat räägib Hiiumaa mõisate ja mõisnike loo. Vanadelt fotodelt, kaartidelt ja gravüüridelt vaatab vastu kadunud maailm, mis nii mõnelgi puhul on ärganud uuele elule, hoopis sagedamini aga jäänud aja hammasrataste vahele.

Uhkeid häärbereid kohtab Hiiumaal napimalt kui mujal Eestis ja ka mõisnikusuguvõsasid polnud siin just arvukalt. Seevastu olid Hiiumaa mõisad pindalalt suured, püsisid samade suguvõsade käes kauem ning andsid ainest põnevateks lugudeks.

Neis lugudes tegutsevad parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg, kes olevat laternaga laevu Näkimadalatele peibutanud; Ewald Adam Gustav Paul Konstantin von Ungern-Sternberg, kes tõrksale pruudile unistuste lossi ehitas; Kassari mõisa kutsar Ilus Villem, kelle Johann Köler Tallinna Kaarli kiriku seinale jäädvustas; Reigi pastor Paul Andreas Lempelius, kelle truudusetu abikaasa tapalaval õnnetu otsa leidis.