Sündisin suure sõja raginas Königsbergi linnas Ida-Preisimaal. Eesti kultuuriruumis üles kasvanud, olen kogu oma elu jooksul samastanud end nende kahe maa ja rahvaga. Armastuse ülevus ja üksilduse ahastus on mind nooruses üles-alla lennutanud. Olen leidnud sõpru, kelle hoolivus ja truudus aitasid üle saada igatsuste hingehaavadest. Abielu võrratu kaasaga tõstis pilvedele, kümblesin õnnetundes. Lesena püüdlen ikka samade ideaalide poole. Armastus ei jäta mind, see toetab igal eluhetkel. Tundeluule, mida siin pakun, toob Sulle meelde Su enda hinges toimunu. Otsi endas armastust ja Sa leiad selle!
Anne Rekkaro

Anne Rekkaro luulekogu „Mu valuaed“ sisaldab elu jooksul kirja pandud tundeluulet, mis on jagatud viide tsüklisse (Öö hinguses, Ao-udus, Keskhommiku kirvenduses, Päeva paituses, Ehalõõsas). Luuletustest kooruvad välja tõsielulised pildid, südamest tulevad hetkeemotsioonid, sügavad läbielamised, mälestused-mõtisklused, loitsud, aimdused. Varem on Anne Rekkaro väljendusrikkas tõlkes ilmunud kolm ida-preislaste mälestusteraamatut: Hans Buchholzi „Hingehobune Iwan“; Erna Ewert-Marga Pollmann-Hannelore Mülleri „Königsbergi naised 1945-1948“ ja Hans Deichelmanni „Ma nägin Königsbergi suremas“.