2020. aasta alguses hakkas pöörama suurem muutuste ratas, aga muutused olid õhus juba 2019 ja mõnel aitasid need koos isiklike heade tingimustega hoopis teistmoodi ellu sukelduda. “Pärast meie aega” jutustabki kolmest aastast ühes kirjanduslikus ruumis kas siinsamas või hoopis mõnes paralleel-Tartus. Romaan annab mõista, et päris, elamisväärne elu on jäänud pandeemia-eelsesse aega. Minategelane on jõudnud oma vaimses arengus murdepunkti. Mis ta sinna tõi, ei teeni teda enam. Kuid maagiline realist ei murdu ega vaata tagasi, vaid läheb kas või läbi halli kivi.