Surma värv on valge. Matustel kantakse musta ‒ elavad kannavad. Ka kadunuke on mustas, sest talle on selga pandud parim, mis tal eales on olnud, kuid tema nägu on alati valge. Kui hing lahkub inimesest, jääb järele üksnes valge.
Juhani näolt kaob värv. Kõigepealt kadus punane, vere värv. Nägu muutus kollaseks, siis hävis ka kollane, järele jäi hall, mis nüüd tasahilju valge suunas luitub.
Aki Ollikainen pälvis 2012 romaaniga Nälja-aasta ajalehe Helsingin Sanomat kirjandusauhinna, mis antakse aasta parimale soomekeelsele debüütteosele. Ollikaise lühike romaan on ilmunud kümnes võõrkeeles (sh saksa, prantsuse, inglise jne). Saja viiekümne aasta tagune 1867-68. aasta talv oli viimane nälja-aeg rahuaegses Lääne-Euroopas.