Loodusmonumendid ja nendega kaasnevad tähelepanuväärsused on need, mille üle iga maakonna, olgu siis suure või väike, uhkust tunneb ning mille läbi ta end teiste seast esile tõsta püüab. Maailmaimesid on palju, aga kauneim neist on see, mis on oma koha leidnud sinu koduläve ees. See raamat, nagu nimigi ütleb, räägib eelkõige loodusmonumentidest, aga selles on midagi kultuurist, kunstist kui ka rahvapärimusest. „Eesti loodusmonumentide” maakondlikus sarjas on seni ilmunud viis raamatut: Virumaa (2012), Harjumaa (2013) Hiiumaa (2014), Põvamaa (2015) ja Võrumaa (2016) ning nüüd ongi järg Saaremaa käes.
Saaremaa (varem ka Kure-Saar), liivi Sāme mā, läti Sāmsala, rootsi Ösel, saksa Oesel, ladina Osilia, viikingite Eysysla. Saaremaa on Eesti suurim saar (2673 km²) ja Läänemeres pindalalt neljas Sjǣllandi, Gotlandi ja Fyni järel.
Saaremaa ei ole päriselt seesama, mis Saare maakond, sest lisaks Saaremaale kuulub Saare maakonna koosseisu veel Muhumaa ja kolm arvestava suurusega saart (Abruka, Ruhnu ja Vilsandi). Kui sõsarsaar Hiiumaa jagab oma maakondlikku iseolemist Kassariga, siis Saaremaa lahutamatuks kaaslaseks ja rivaaliks on Muhumaa.
Kõigest sellest ja veel paljust muust, mis on Saare- ja Muhumaa liidul kaugemalt tulnule imetlemiseks välja on panna, on Saaremaa loodusmonumentide raamatus juttu.