Mis teeksite te kõige enne,“ küsis naaber uuesti, „kui näiteks teid valitakse Eesti kuningaks?“

„Nooh,“ noogutas Mugelmann saladuslikult pead, „küllap mina juba teaksin, mis teha.“

„Vist küll kaotaksite üüriseaduse juba esimesel päeval?“

„Tingimata. Ja veel muudki teeksin.“

„Kas parlamendi saadaksite laiali või jätaksite alles?“

„Hmh, parlament…“ urises Mugelmann pahaselt nagu Kiplingi kass, kes armastas kõndida üksipäini. „No niisugusel kujul, nagu see on kestnud seni, ei jätaks ma seda – mitte iialgi!“

„Aga missugusel kujul siis?“

„Esimene asi – nolgid välja; asemele need, kes maailmas juba on elanud ja olnud.“

„Tähendab, te ise nimetaksite rahvasaadikuid?“

„Nojah, kas või nimetaksin… ükskõik.“