Siin raamatus on mõtted. Kõigepealt vaid endale lugemiseks ja kui tarvis ka meelde tuletamiseks. Minu lastele mõtlemiseks ja maailma asjadest arusaamiseks.
Inimene on lootnud seoses tehnoloogia arenguga endale aega justkui juurde võita – masinad teevad ära keerulisi ja vahel ka ebameeldivaid töid. Aga ometi on suurel osal meist tunne, justkui aega ei oleks, pidevalt on kiire, ei jõua helistada, ei jõua kokku saada …
Mina kirjutan kirju. Neid kirjutatakse aina vähem, mõtted ja soovid jõuavad paberile haruharva. Ma saadan need kirjad minevikku oma väikesele minale, kes vahel tunnete segapuntras hästi hakkama ei saanud, ja tulevikku oma lastele, keda kirjapandu võib-olla aitab.
Kirja olen pannud selle, mis on pigem sisetundest, mitte kaalutleva mõistuse poolt suunatud. Vahel ei ole sisetunnet millegi käegakatsutavaga võimalik kinnitada, lihtsalt on selge tunne enda sees, et nii on õige. Ma ei usu, et sisetundes on midagi müstilist või erakordset. Samas on seoseid, milleni jõudmiseks on tarvis aega, kogemusi ja vaikuses tehtud mõttesamme.