Eesti ja Soome on tähistamas oma riigi sajandat aastapäeva. Meie rahvaste ja keelte ajalugu on aga tunduvalt pikem, ulatudes esiajaloo hämarusse. Kes me oleme, kust me tuleme – vastamaks nendele ja teistele seesugustele küsimustele ongi kirjutatud käesolev raamat.
„Läänemeresoome tulemised“ on haarav sissevaade eesti rahva ja teiste läänemeresoome rahvaste kujunemisloo senisesse uurimisse ning uutesse teooriatesse. Kui varem oletati, et esimesed läänemeresoomlased jõudsid Läänemere randadele viis tuhat aastat tagasi või isegi juba esimese maahõive käigus üksteist tuhat aastat tagasi, siis millal tegelikult tuldi? Kuidas erinevate teadusalade sümbioosis saab seesuguseid tulemisi üldse kindlaks teha? Milles need väljenduvad? Kuidas on mõjutanud meie ettekujutusi etnogeneesist uued avastused vana DNA uurimises, ajaloolises keeleteaduses, arheoloogias? Ja kuidas nende uute teadmiste valguses tuleks mõista algläänemeresoome kultuuri ja keele väljakujunemist, arengut ning hilisemat hargnemist eraldi läänemeresoome rahvasteks, kultuurideks ja keelteks?
Raamatus esitataksegi uus kompleksne tõlgendus meie idast tulemise ja eestlaseks saamise kohta. Tulemise diskursus on autori käsitluses laiem tavapärasest, hõlmates peale ruumilise ja ajalise kulgemise ka sisemist muutust, kellekski saamist. Sest etnogenees, rahvaste kujunemise protsess, ei tähenda ju üksnes rändeid ühest paigast teise, vaid samavõrd ka paljusid teisi muutumisi, nagu bioloogiline ja kultuuriline segunemine, keelelaenud, keelevahetused jms. Tegu on väga keerulise ja dünaamilise nähtusega, mille analüüs peaks pakkuma huvi kõikidele meie rahva kujunemisloost huvitatuile.
VALTER LANG on Tartu Ülikooli arheoloogia professor ja Eesti Teaduste Akadeemia liige. Tema põhiline uurimisvaldkond on hõlmanud Eesti ja naabermaade pronksi- ja rauaaja arheoloogiat. Ta on korraldanud arvukalt arheoloogilisi väljakaevamisi ning avaldanud üle kahesaja teadustöö