5. juulil 1924 avati Pariisis VIII suveolümpiamängud, kus väike Eesti oli esindatud 44 sportlasega. See oli suurim delegatsioon, mis Eesti kahe maailma sõja vahelistel olümpiamängudel välja viis. Pariisist pöörduti koju kuue medaliga, millest üks oli kuldne. Selle võitis 10. juulil Võrumaalt pärit maadleja Eduard Pütsep, millega ta avas sel kuulsusrikkal spordialal Eesti olümpiavõitude arve. Aga Eestist jäävad mänge meenutama ka jalgpallimeeskonna osalemine, kahe mehe medalivõit ühel alal ja nelja kümnevõistleja starti asumine.

Pariisi mängude märksõnadeks olid kindlasti Soome üliedukas esinemine, tulevase Tarzani Johnny Weissmulleri kullavõidud, jalgpalli esimene suurturniir ja Uruguai meeskonna imeline tulemine, Hiina nulliga lõppenud olümpiadebüüt, duellideni viinud vehklemine, tennise luigelaul maailma tippude osavõtul või lätlaste võiduga lõppenud maleolümpia.

Kirevalt kulgenud mängud kaasaegse olümpialiikumise rajaja parun Pierre de Coubertini kodulinnas tähendasid paljudel spordialadel uuele arenguetapile jõudmist. Ning oma rolli etendas seal ka Eesti.

Sarjas seni ilmunud:
VII olümpiamängud Antwerpen 1920
X olümpiamängud Los Angeles 1932
I taliolümpiamängud Chamonix 1924