Saare naised, vägevad naised. Mis ühendab kõiki neid kuulsaid naisi, müütilisi ja vahest ka mitte nii väga müütilisi – Merovingide kuninga Chlodovech I abikaasa Clotilda? Tacituse mainitud terra mater Nerthus ja aestide jumalate ema? Eesti/soome Kuldnaine, keda nimetati samuti jumalate emaks ja ka Jumalaks? Soome loitsude nõiamoor Louhi, päikesepeitja? Edda-laulude Rauametsa moor, päikeseneelaja igihundi Fenriri ema? Tähetark Kundry – imeline naine Wolfram von Eschenbachi eeposest „Parzival“? Päikese poja Phaethoni õed, kes nutavad oma venna haua ääre peal merevaigust pisaraid? Kuu ja Päikese tütar Põhja-Kaukaasia nardieeposest, kes peidetakse kaugele vaikuse valda kinnikülmuva mere saare peale? Kõiki neid jumalikke naisolevusi annab seostada Saaremaaga.

Karl Kello (snd 1950) on lõpetanud Tartu ülikooli filoloogi/ajakirjanikuna ning EELK Usuteaduste Instituudi kristliku kultuuriloo alal. Töötanud Tallinnfilmis, Eesti Reklaamfilmis ja ajakirjas Haridus/Õpetajate Lehes. Ta on varem teinud mitmeid dokumentaalfilme ning koostanud mh raamatud „Vana aja raamat“, „Põhjamaine vaarao“, „Draakoni märgi all“, „Templirüütlid Saaremaal“ ning „Saaremaa Stonehenge“.