Kai Kask on kirjutaja pseudonüümi taga, kes on üheks raamatuks vorminud oma viimase viieteistkümne aasta loomingu.

Selles raamatus on tõepoolest nii kogetud kui ka kogutud jutud. Ühe erandiga on need varem ilmunud ajakirjas „Vikerkaar“. Kai iseloomustab tervet oma loomingut sõnadega – autobiograafiline, tragikoomiline, realistlik, populistlik, ajastutruu, ajastuülene jne.

Ta ei oskavat kuigipalju välja mõelda, fantaasiajutt on näiteks „Rubriik: ajaviide“ ning loomulikult ei ole ta kohtunud ei Hemingway ega Philipp Karelliga. Tihtipeale tema lugudes keegi sureb. Kuid kui kurvad poleks ka lookesed, meeldib talle siiski vähemalt enda üle naerda. Pea igast loost leiab siiski ka viite millelegi kirjutamise ajal aktuaalsele või argisele – kui palju maksid tol hetkel geelküüned või millal oli Tallinn kultuuripealinn või kas ühistransport oli tasuta või kus asus Plaanikomitee.