Suur osa helilooja Gennadi Podelski eluloost on mähkunud saladuseloori.

Mäletatakse, et ta oli Georg Otsa klaverisaatja ja kontsertmeister. Teda peetakse meheks, kes kirjutas tuntud avamängu Raimond Valgre „Saaremaa valsileˮ. Podelski oli Eesti esimese popansambli Laine looja ja tema viis Moskvasse ka Jaak Joala, käies temaga läbi nii kultuuriministeeriumi kabinetid kui ka plaadifirma Melodija.

Podelski looming on Eesti kerge muusika ammendamatuks, kuigi veidi unustatud varasalveks. Kriitikud on esile tõstnud tema laule „On kallis mulle kodupaikˮ, „Nõmmeteeˮ ja „Metsaneidˮ. On maitseasi, kas meeldivad rohkem need lood või näiteks Vello Orumetsa esitatud „Nüüd anna käedˮ, Heli Läätse tuntuks lauldud „Heaˮ ja „Piibelehtˮ või „Ärge uskuge aprilliˮ Uno Loobi repertuaarist.

Ajahambale on suurepäraselt vastu pidanud ka Podelski kirjutatud ja Kalmer Tennosaare esitatud lumiste talvede mitteametlik hümn „Vana klaverˮ:

„Suusabaasis on tantsupidu,
see toimub siin igal õhtul,
noorte kehade vallatust ruum on täis
ja villaste sokkide lõhna.ˮ

Kui Raimond Valgre sai kuulsaks 20 aastat pärast surma ja Arne Oit tõusis unustuse hõlmast 30 aastat pärast lahkumist, siis nüüd on kord Podelski käes, kelle sünnist möödub peagi 90 aastat.