Teadusaabits on raamat, kust saab teaduste kohta teada kõike, ilma et peaks oma pead vaevama. Ja teisalt suurt mitte midagi, nii et peas ei jääks midagi vaevama. Teadusaabits on teadusterminoloogia täielik kogu ja kui see läbi loetud, pole enam midagi muud vaja. Teadusaabits põhineb teaduse jäävuse seadusel: teadused ei kao kusagile, neid tekib vaid juurde.
Teaduskirjanik Tiit Kändler ütleb ausalt, aga mitte üleliia tõsiselt, kuidas teadus(t)ega lood on ja et miski ei jääks segaseks, joonistab pildid juurde. Rahvusteadus on teadus, mis ei ole võrreldav ühegi teadusega, mida viljeldakse väljaspool rahvust. Tavaliselt mõeldakse rahvuse all eestlasi. Rahvusfüüsika näiteks uurib, kuidas läheb eestlasel vabalt langevas liftis või kuidas eestlane neelab neutriinokiirgust. Rahvuskeemia uurib, kui mitu volti saab eestlasest, kui ta visata väävelhappesse. Rahvusfiloloogia omakorda püüab välja arvutada, millal jõuab inglise keelde esimene eesti laensõna. Rahvusfolkloor aga tegeleb rahvuspoliitikute kõnede kontentanalüüsiga, eesmärk on avastada sealt jälgi regilaulust. Rahvusteaduse tulemused avaldatakse Riigi Teatajas ja need kannab ette rahvusmeeskoor ning edastab rahvusringhääling. Tulevastele põlvedele talletatakse rahvusteadus rahvusraamatukogus, kust see iga aastatuhande täiskuuneljapäeval välja tuuakse ja rahvale näha pakutakse, et seejärel teha ruumi uuele rahvusteadusele. Rahvusteaduse taset oskab hinnata vaid rahvusteadlane. Kui rahvusteadlane lahkub välismaale raha teenima, siis muutub rahvusteadus hindamatuks.