Ühe Tallinna kooli 5. klassi õpilased sõidavad Ida-Virumaale Teise maailmasõja tandritele klassiekskursioonile. Neli õpilast – kaks poissi ja kaks tüdrukut – peavad aga metsas jalutamist ja ajalooõpetaja selgituste kuulamist äärmiselt igavaks ning otsustavad pisut omapäi uitama minna. Kui nad leiavad metsast sõjaaegse punkri ning seda ka seestpoolt uudistada otsustavad, hakkavad sündmused valguskiirusel arenema ning mingil hetkel kerkib esile küsimus, kas nad üldse kunagi teiste juurde tagasi jõuavad.

„Roomet kuulas Agnese sädistamist ning ta süda tõmbus valust kokku. Erinevalt tüdrukust ei olnud ta üldse kindel, et nad siit varsti välja saavad. Vastupidi, mõttes tegi ta juba plaani, kus ja mismoodi metsa ööbima jääda. Aga ta hoidis selle arvamise enda teada. Selle asemel vaatas ta naeratades Agnese poole ja ütles: „Jah, küllap on sul õigus.“