Mihkel Kaevatsil on imeline, harvaesinev oskus banaalsesse soomeugri-novembrisse laskumata kirjutada lahti vahetult argipäeva kooriku all vaikselt tinisevat parasvöötmelist hüsteeriat. Iga hetk tema luules on kehtestatud, ja nõuab enese läbi vastust küsimusele: „Mida teed sa terve ülejäänud elu?“
Kui pesu on riputatud õue nöörile, mida teed sa siis terve ülejäänud elu?