"Küti käsiraamat" on 1913. aastal ilmunud raamatu uustrükk. Tegemist on kõige esimese eestikeelse jahindusõpikuga. Enne riiklikku iseseisvust puudus meil rahvuslik jahitraditsioon, Esimese maailmasõja eelõhtul ilmunud raamat oli otsekui ettevalmistus mõne aasta pärast tekkinud võimalusele hakata noores Eesti Vabariigis tegelema jahipidamisega. Teose autor pole teada. Palju mahtu on pühendatud jahirelvadele, laskemoonale, lasketehnikale ja püssi hooldamisele. Raamatule lisab väärtust omaaegne keelepruuk, vanad väljendid ja sõnad, mida nüüdsel ajal ei tarvitata.

"Küti käsiraamat" koos Madis Treumanni "Jahimeeste käsiraamatu" (1924) ja F. Reidolfi "Jahinduse käsiraamatuga" (1938) moodustavad nn Eesti jahinduslike käsiraamatute triloogia XX sajandi esimesel poolel.