Talv
Sassikute elukoht, Vesiroositiik, on täis lund. Ühel päeval leitakse Vesiroositiigilt suured jalajäljed. Kunagi ammu olid sassikud ja hiiglased sõbralikult koos elanud, kuid inimene oli hiiglased minema ajanud ja väikesed sassikud olid jäänud tiigi äärde elama, sest inimene ei olnud neid lihtsalt märganud. Kuid miks olid hiiglased nüüd, aastaid hiljem, tagasi tulnud ja pannud sassikud hirmu tundma?

Kevad
Lumi on sulanud. Järsku kostab kuskilt nuttu ja sassikud leiavad pisikese haldja Lilia nutmas. Haldjake ei saa enam heiluda, see tähendab lennata. Midagi on juhtunud. Peagi leitakse suure kivi juurest veel üks haldjas, kellel samuti ei ole enam haldjatele iseloomulikke maagilisi võimeid. Sassikud ruttavad appi ja varsti selgub, mis selle kõige taga on.

Suvi
Kuum suvi kõrvetab Vesiroositiiki. See muudab sassikute meeleolu tusaseks ja nad on sunnitud isegi mõtlema, kas otsida Vesiroositiigi asemele uus elukoht. Ajalooekspert-sassik ütleb, et sassikud on varemgi loodusjõududega rinda pistnud ja hakkama saanud ega peaks nüüdki alla andma. Abi pakuvad nii hiiglased kui haldjad. Lõpuks on häda nii suur, et üks sassik hüüab valjult: „Aidake meid!“, lootuses, et keegi kuuleb. Hüüet kuulebki üks kiil, kes lubab ka aidata, aga kuidas saab väike kiil päästa kogu oru?

Sügis
Sassikud armastavad õunu. Kas tead, kui palju õunu on vaja, et sassikuid õnnelikuna hoida? Vastus on kümme ja seda teavad ka trollid, kes sügisel kogunevad radade äärde ja ootavad, millal sassikud oma hoolikalt loetud õunu alla orgu tassivad. Nad ehmatavad sassikuid ja kui õunad maha kukuvad, võtavad nad ühe ära ja ajavad nii sassikute õunaarvestuse sassi. Kuid mänguline kiusamine võib muutuda liigagi tõsiseks...