Jossif Stalini ootamatu surm 1953. aasta märtsis oli sama dramaatiline ja salapärane, kui oli olnud ta elu. Liialdamata võib öelda, et ta siirdumisest teise ilma sai üks 20. sajandi pöördepunkte.

Joshua Rubenstein viib meid 1953. aastasse – aega, mil keegi ei osanud ette näha, mida toob kaasa Stalini jõhkra režiimi vältimatu lõpp. „Stalini viimased päevad“ on jutustus diktaatori viimastest elukuudest, tema üha halvenevast kehalisest ja vaimsest tervisest ning sellest, mis toimus ta elu viimsetel tundidel, aga ka võitlusest võimu pärast, mida alustasid juba ta surivoodil Lavrenti Beria, Georgi Malenkov, Nikita Hruštšov ja teised „seltsimehed“, kes suure juhi lahkumise tähtsust hästi mõistsid. Rubenstein heidab uut valgust nii sündmustele, mis toimusid toona Nõukogude Liidus – näiteks nn arstide vandenõule ja väidetavale juutide küüditamise plaanile –, kui ka sellele, kuidas reageerisid Stalini surmale nõukogude rahvas ja maailma teine suurvõim USA.