Arvatakse, et vürtse vajavad võrdselt kõik meeled ja keeled …

Tänapäeva uuringud näitavad, et eestlased tarbivad soola toitude maitsestajana üle igasuguste normide. Eestlane tarbivat keedusoola 30 ja rohkem grammi päevas. Samas on keedusool meile igapäevaselt väga vajalik, kuid selle norm on 5 g päevas. Vajaliku soola saaksime kätte ka oma põhitoidust ehk magedast toidust. Looduses ei ole halba kolesterooli; kolesterool muutub suureteraliseks ning hakkab meie organismis ladestuma ja veresooni ummistama just liigse keedusoola tarbimise tulemusena. Just klassikalised vürtsid ja levinumad vürtstaimed on need, mis vähendavad toitude maitsestamisel keedusoola lisamise vajadust. Kõik vürtsid ja maitsetaimed on suuremal või vähemal määral ravimtaimed ning seda juba aastatuhandeid. Kõige enim on vürtse kasutatud mitmesuguste ravimmikstuuride valmistamisel ja seda Euroopas keskaegsetes kloostrites. Näiteks on korralikus benediktiinis 27 erinevat vürtsi. Benediktiin on aromaatne 43% alkoholisisaldusega liköör, mida hakati valmistama 16. sajandil Normandias benediktlaste kloostris. Ka korralikud vene viinad, mida poodides leidub harva, sest nad on üsna kallid, sisaldavad oma koostises 8–15 erinevat maitseainet. Eestlaste seas on vast kangematest ürdijookidest kõige populaarsemad Vana Tallinn, Riia Palsam ja Jägermeister. Idamaades tagab rohke vürtside tarbimine toitude parema säilivuse, hävitades ning pidurdades samal ajal igasuguste bakterite paljunemist. Pole ka imestada, et Indias ja Tais olles imbud mõne päevaga karri lõhnast läbi ning see lõhn saadab sind pärast kodumaale tagasi saabumist veel nädal-paar. Teisalt ei tohi unustada, et mitmesugused maitseained ja vürtsid (sinep, pipar, nelk, kaneel, muskaatpähkel, piparmünt) on tihti allergeeniks.