Kelle oma on Marie Underi päevik? Kes pidas Underi päevikut? Isepäine, nagu trükitoimetaja Rutt Hinrikus oma saatesõnas märgib, on see päevik tõesti.

1914. aastal kingib Artur Adson oma armastatule sünnipäevaks hõbedaste leheservadega ning initsiaalidega MU ja kuupäevaga 15. III 1914 varustatud hoolikalt köidetud kaustiku. Möödub kaheksa aastat ning alles siis hakkavad selle valged lehed täituma – algul Underi enda, hiljem aga üha enam Adsoni käekirjas sissekannetega. Ühele päevikuköitele lisandub ajas rööbiti teine, lahtistel lehtedel kolmaski.

Nende raamatukaante vahel ajaliselt järjestatuna annavad need päevikumärkmed fragmentaarse sissevaate nii luuletajapaari argimuredesse kui ka harvadesse pühapäevadesse, olles tänu Adsoni jäädvustamistarbele väärtuslikuks lisanduseks meie suure ja aegumatu luuletaja, kuid eelkõige ühe sureliku inimese, tundmaõppimise teel.
Underi päevikud on põhjalikult kommenteeritud ja illustreeritud originaalkäsikirjade näidetega ning fotodega EKLA fotokogust.