K. A. Hindrey (1875–1947) oli kirjanik, karikaturist ja ajakirjanik, kelle loominguline täheväli on lai nagu taevalaotus. Seal vilgub üksikuid tähekesi ja on ka suuremateks kehanditeks koondunud tähekujusid.

Tema lõpmata hulk publitsistikat on laiali paljudes päeva- ja nädalalehtedes, aga nad koonduvad siiski teemade kaupa pehmete piirjoontega tsüklitesse.

Esimene tsükkel on sajandialguse (1903) kirjad Pariisist – n.-ö. “Parisiana”.

Mahult suurim tsükkel on ajast, kui algas esimene maailmasõda ja Hindrey pidi taanduma kodumaale.

Järgnevat murranguaega (1917. a. revolutsioon Venemaal ja sellele järgnev Eesti iseseisvumine läbi verise Vabadussõja) kirjeldavad mitmed reportaažid ja sõnumikud.