Emily Henry „Miljon Juunit” on lüüriline lugu, mis kompab maagilise realismi piire ning viib lugeja eriskummalisse maailma, mis on meie maailmaga palju sarnasem, kui pealtnäha paistab. Kahe vaenujalal oleva perekonna loo kaudu jutustab Henry meile mälu ja mälestuste suhtelisusest, sõprusest ja ustavusest, ning sellest, kuidas vahel võib tõde osutuda petlikuks ja võimatu võimalikuks.

See suurepärane romaan on nagu „Romeo ja Julia” ning „Sada aastat üksildust” ühes raamatus – lugu kahe vaenujalal perekonna võsukestest, kes teineteisesse armuvad, kui üritavad paljastada tõde kummalise maagia ja hirmsa needuse kohta, mis nende perekondi juba mitmendat põlve kimbutab.

O’Donnellitel ja Angertitel on nende kodulinnas Five Fingersis müütiline kuulsus. Ometi ei seleta ükski linnas ringlevatest lugudest seda, millest sajandivanune vaen kahe perekonna vahel alguse sai.

Kogu oma teadliku elu on Jack „June” O’Donnell pidanud järgima vaid üht reeglit: hoia eemale Angertitest. Jutul lõpp. Ta pole kordagi mõelnud, miks tema kadunud isa Angerteid nii väga vihkas. Aga kui Saul Angert pärast kolme salapärast eemalveedetud aastat koju naaseb, ei õnnestu June’il teda kuidagi vältida. Ning peagi avastab June, et ei vihkagi seda sarkastilist poissi nii palju nagu peaks.

June lööb kahtlema kõiges, mida siiani oma perekonna ja jumaldatud isa kohta teadis, ning ta peab otsustama, kas temal – ja kõigil teistel enne teda elanud O’Donnellitel – on viimaks kätte jõudnud aeg minevikust lahti lasta.