Eesti kunsti 100 aastat on nagu teerada, mis lookleb rohkem ja vähem oluliste sündmuste vahel ning lubab pilgul haarata kord avaramat panoraami, kord takerdub väiksemateks kõrvalharudeks. See on lühike ja lihtne ülevaade, milles on teadlikult kõrvale jäetud teemad ja probleemid, mis keerlevad akadeemilises arvamusteringis. Et lühidalt kokku võtta saja-aastast perioodi, mis on täis dramaatilisi ja erakordseid sündmusi, tuli kõndida peamiselt keset teed, mis aga ei tähenda, et meie kunstilugu lihtsakoeline oleks. Meie kultuuris on sügavaid allhoovusi, mis hoiavad ja vormivad annet ning annavad jõudu loovusele. Teisiti poleks olnud võimalik 20. sajandi alguse uskumatult kiire professionaalse kunstivälja teke ega üheksakümnendate metsik energia.