„Eesti kirjanduse 100 aastat“ soovib anda eesti sõnakunsti kompaktse ülevaate möödunud sajast aastast, mis langevad kokku iseseisva Eesti riigi olemasoluga. Sama moodi nagu riigi heitlik saatus polnud ka kirjanduse areng sirgjooneline, vaid toimus tõusu ja mõõnaga. Seda on raamatus püütud näitlikustada igale ajajärgule iseloomulike teoste, kirjanike või žanrite esiletõstmisega.

Tagasilöökidest hoolimata arenes kirjandus üldiselt siiski mitmekesistumise, silmapiiri avardumise ning kirjanike, teoste ja raamatunimetuste hulga suurenemise suunas. Tulemusena pole aga 21. sajandil hea tahtmisegi korral võimalik enam kõike lugeda. Seepärast on iga katse anda lühike kokkuvõte kui ohtlik köietants, milles tasakaalu säilitamise huvides pillatakse üht-teist maha või jäetakse kõrvale.