Amelia Gray „Isadora“ on niisama dünaamiline, kaasahaarav ja võimas kui tantsija, keda raamat kujutab. Tegemist on ausa ja elava portreega naisest, kes isegi oma elu kõige süngematel aegadel tavasid murdis.

1913. aastal tunti Isadora Duncanit tänu tema suurepärastele tantsuetendusetele ning samavõrra ekstsentrilisele ja värvikale eraelule – naise armukeste seas oli poeete, lavastajaid ning ärimehi. Pärast seda, kui ta kaks last Pariisis uppusid, oli naine sunnitud kanda võtma rolli, millest ta polnud kunagi isegi mõelda osanud.
Tragöödia pani kuulujutuveskid täie hooga tööle ja leinav ema soovis üksnes pöörata selja elule, mille ülesehitamise nimel ta nii kaua vaeva oli näinud. Isadora jättis oma kunstiimpeeriumi ohjad õe Elizabethi ja tolle kallima, Maxi kätte ning põgenes …