Pärast ülevaadet „Tekstist teoseni” (1997), mida Gérard Genette ise nimetab „prepostuumseks autodiktsiooniks”, on tema teadlastee kohta raske midagi veel lisada. Teda seostatakse peamiselt kahe märksõnaga: strukturalism ja narratoloogia. Käesolev kogumik markeerib enam-vähem kõiki Genette’i mõttetöö tahke. Siin leidub manifestilaadseid programmtekste („Strukturalism ja kirjanduskriitika”, „Puhta kriitika põhjendus”, „Poeetika ja ajalugu”, tagasivaateliselt ka „Metakriitiline avang”) ja traktaate mõnel eriteemal („Figuurid”, „Jutustuse piirid”, „Tõenäolisus ja motivatsioon” ning eriti laiahaardeline „Žanridest ja teostest”).