28. jaanuaril 1742 uhtus meri Brasiilia rannikule puidujuppidest ja kaltsudest kokku lapitud armetu aluse. Selles oli 30 otsajäänud poolsurnud meest, kel oli pajatada erakordne lugu. Nad olid ellujäänud Briti sõjalaevalt Wager, mis oli 1740. aastal, imperialistliku sõja ajal Hispaaniaga asunud Inglismaalt teele salajase missiooniga. Jälitades Hispaania aardelaeva, mida nimetati „kõigi ookeanide priisiks“, hukkus Wager Patagoonia ranniku lähedal inimtühja saare juures. Palju kuid merehädas olnud nälgivad mehed ehitasid kipaka aluse, millega seilasid üle saja päeva tormisel merel, läbides ligi 3000 miili. Neid tervitati kodumaal kui kangelasi.

Pool aastat hiljem jõudis Tšiili rannikule teine, veel armetum alus. Selles oli ainult kolm merehädalist, kes rääkisid hoopis teistsuguse loo. Lõpuks kutsus admiraliteet kokku merekohtu, et jõuda selgusele, kes räägib tõtt. Kaalukausil olid elu ja surm: seda, kelle kohus mõistab süüdi, võib oodata võllas.