1978. aasta suvel Franco surma järgses Hispaanias, kus ühiskondlikud suhted on veel toored ja tasakaalustamata ning kõik on võimalik, satub Prillipapa koolikaaslaste kiusamise eest kaitset otsides läbi käima sotsiaalmajade linnaosas elavate noorte pätikambaga, mille juhiks on karismaatiline Sinikas. Võlutuna Teresast, kõige ilusamast tüdrukust, keda ta kunagi näinud on, nõustub Prillipapa kaasa lööma sissemurdmistes, pangaröövides ja muudes jõugu tegemistes, astudes nii mitmes mõttes üle sümboolse piiri.
Kakskümmend aastat hiljem, kui Prillipapast on saanud edukas advokaat, otsib Teresa ta ootamatult uuesti üles ja palub tal kohtus kaitsta Sinikat, kellest on saanud elav legend ja meedia poolt idealiseeritud kurjategija.

„Piiriseadused“ („Las leyes de la frontera“, 2012) puudutab teist murrangulist etappi möödunud sajandi Hispaanias, nimelt seitsmekümnendate lõpu ja kaheksakümnendate alguse üleminekuaega, mille tagamaid aitab mõista eesti kirjanduse tõlkija Consuelo Rubio oma saatesõnas. Kaasahaarava loo taustal toob raamat elavalt välja toonasele Hispaaniale omaseid nähtusi nagu kuritegevus, narkomaania, pinged katalaanide ja hispaanlaste vahel. Eelkõige aga tõusevad romaanis esile Javier Cercase loomingule üldiselt omased universaalsed dilemmad: fiktsiooni ja reaalsuse, hea ja kurja vahekord ja suhtelisus, sõpruse ja armastuse tõed ja tinglikkus.


Javier Cercas (1962) on rahvusvaheliselt hästi tuntud Kataloonias elav hispaania autor, kelle teoseid on tõlgitud enam kui kolmekümnesse keelde. Teemavalikul on Cercasele iseloomulikud intrigeerivad ja ambivalentsed ajaloosündmused ja -perioodid ning vastuolulised isiksused. Seni on eesti keeles ilmunud tema tõlgituim ja auhinnatuim romaan, Hispaania kodusõda käsitlev „Salamise sõdurid“ (Toledo kirjastus, 2015), mis tõukub dramaatilisest tõestisündinud episoodist sõja lõpupäevil, kui Franco leeri ühel ideoloogil, luuletaja Rafael Sánchez Mazasel, õnnestus ime läbi põgeneda mahalaskmiselt.