Aadlisuguvõsast pärit soomerootsi luuletaja ja prosaist Bo Carpelan (1926–2011) on üks väheseid Soome kirjanikke, kes on pälvinud Finlandia kirjandusauhinna kaks korda. Esimese sai ta 1993. aastal romaani „Urwind“ eest ja teise 2005. aastal romaani „Berg“ (eesti keeles „Suve varjud“) eest. Samuti on ta pälvinud hulgaliselt luuleauhindu, muu hulgas Prix Européen de Littérature. 1980. aastal nimetas Soome president U. K. Kekkonen Carpelani kaunite kunstide professoriks.
Carpelanist doktoritöö kirjutanud Anna Hollsten ütleb, et BC on intellektuaalne luuletaja, kuid lugejal ei pea olema tema teadmisi, et luulest aru saada. BC on ise tõdenud, et kirjutamisel annab pilt talle algtõuke. Ma näen kõike piltides, isegi mälestusi, tõdeb kirjanik, kelle sõnul keel on elurütm, aastaaegade vahelduvus, meeleline, aimatav.
Käesolevas romaanis „Lapsepõli“, mis valmis 2008. aastal, on kõike seda tunda. Romaan kirjeldab poiss Davi kasvuaastaid sõjaeelsetel keerulistel 1930. aastatel Helsingis. Kirjaniku detailirohke keel on luuleline, see peegeldab poisi tundlikku siseilma ning teda ümbritseva täiskasvanute elu-olu traagilisust, kust aimub juba lähenevat katastroofi.