„Maailmas on alati olnud rändjutlustajaid, hulkureid, lindpriisid, rahutuid hingi. Kuid praegu, kolmanda aastatuhande alguses on välja kujunemas uus rändurite hõim. Maanteede kutsele on vastanud inimesed, kes poleks end iial osanud nomaadina kujutleda. Nad loobuvad traditsioonilistest majadest ja korteritest, omandades selle asemel „ratastel kinnisvara”, nagu mõned seda kutsuvad: matkabussi, haagiselamu, vana koolibussi või tavalise vana luukpära. Nad kihutavad minema võimatute valikute eest, millega äkitselt seisavad silmitsi inimesed, kes alles eile kuulusid keskklassi.”
Jessica Bruderi raamat pole romaan autori fantaasias sündinud tegelastega. See on ajakirjanduslik uurimus olukorrast Ameerika Ühendriikides pärast 2008. aasta üleilmset majanduskriisi. Paljud inimesed jäid tööta, aga paljud ei suutnud majanduslikult hakkama saada keeruliste elumuutustega nagu haigus, lahutus, elukaaslase kaotus, säästudest ilmajäämine börsil, kogunenud väikelaenud, kinnisvarahindade langus ja üürihindade tõus, kindlustusfirma pankrot.
Nomaadid ei ole kodutud asotsiaalid ega boheemlaslikud hipid, vaid uus uhke rändhõim, kes elumuutustele kõige äärmuslikumalt reageeris. Läbi majandusliku šoki ja kogu senise elu kokkuvarisemise on nad taas jalgele tõusnud ja oma elu uuesti rööpasse saanud. Nad tunnevad ennast vabana, sõites sinna, kus on soodsamad olud ja paremad töökohad. Nad toetavad üksteist, luues sel moel ustava kogukonna. Kas see on maailma tulevik, üksikute julgete valik või tupiktee, seda näitab aeg.