II maailmasõda oli maapealne põrgu ning idarinne selle tulest ja jääst süda. Gottlob Herbert Bidermann teenis idarindel aastatel 1941-1945 ning tema mälestused neist aastatest taaselustavad sõja vaatepildid, helid ja lõhnad, mis saatsid Saksa armeed teekonnal hävingu suunas.

Bidermann sai viis korda haavata ning teda autasustati vapruse eest mitmete medalitega. Ta osales võitlustes Krimmis, mis lõppesid Sevastoopoli hõivamisega. Seejärel sõdis ta veristes lahingutes Leningradist lõunas, sõja lõpetas aga Kuramaa kotis. Sõja järel veetis ta aga mitu aastat Nõukogude vangilaagrites.

„Võitlus elu ja surma peale“ on haarav ja mõtlemapanev raamat idarinde õudustest. See näitab igapäevaseid võitlusi ning elu Saksa armees rindemehe vaatevinklist. Bidermann kirjeldab värvikalt sõja algul nähtud sõjavange, kahe tule vahel kuidagi ellu jääda püüdvaid kohalikke elanikke, pühade tähistamist rindetingimustes jpm. Tema meenutused lükkavad ümber ka müüdi hästi varustatud ja mehhaniseeritud Saksa armeest.