„Betti Alveri luulepärand on kingitus. Eestile, eestlastele, meie keelele. Neile, kes tema loomingut tunnevad, on see selge. Alveri luule on südamesse, hinge juurdunud. Peale kasvab aga uusi põlvkondi. Pärast Betti Alveri surmagi 1989. aastal on neid sirgunud juba mitu. Palju on muutunud. Ja samas ka mitte. Luulet loetakse ikka, vähem küll ja ehk vajatakse seda veidi teisel moel. Arvatakse vahel koguni, et ei vajatagi üldse, aga see tähendab vaid, et veel ei teata sellest vajadusest. Seega võiks käesolev valik olla eelkõige käeulatus neile, kes veel ei tea, et vajavad. Või on seda tasahilju aimama hakanud.“ Nii kirjutab selle kogu koostaja Veronika Kivisilla eessõnas.

„Välgusähvatus allikal“ sisaldab 42 luuletust. See on just parasjagu väike ja suur osa Betti Alveri loomingust. Kogusse said valitud luuletused, mis kõnetavad just praeguses ajas. Kuid loomulikult ei saa üle ega ümber Betti Alveri „kõige-kõigematemast“.