Tipptasemel teadusega riikides on viimastel kümnenditel jõudsalt arenenud eksperimentaalse kognitiivpsühholoogia eriteadmiste kasutamine õigusmenetluses. Nii õiguspärane kui ka õigusnorme rikkuv käitumine tuleneb käituja vaimsetest protsessidest, mis paraku on otsesele vaatlusele allumatud ja mille kohta saab teha vaid kaudseid järeldusi. Nende järelduste usaldusväärsus kandub üle õigusemõistmise kvaliteeti. Vaatamata seadustekstide põhjalikkusele ja loogilisele ülesehitusele tuleb menetlustes alatasa ette olukordi, kus õiglane otsustamine sõltub suurel määral sellest, kuivõrd hästi on osatud hinnata tunnistajate, kannatanute, süüdistatavate, politseinike jt ütluste tõelevastavust ning käitumuslike otsuste peidetud tagamaid. Seadustekst paraku ei sisalda „võluvitsu“ nende olukordade vaieldamatult õigeks lahendamiseks. Vältimaks kohtupraaki, on mõistlik otsida abi teaduspõhistest eriteadmistest vaimsete protsesside kohta. Selle raamatu sisuks ongi nende eriteadmiste vahendamine, toetamaks õigusteaduse ja psühholoogia magistri- ja doktoriõpet ning karistusõigusega seonduvat juristide tööd.

Peamised teemad: vaimse informatsioonitöötluse süsteem õigusmenetluses ette tulevate küsimuste valguses; ütluste usaldusväärsus; taju ja mälu usaldusväärsus ja selle mõõtmine; enesekindlus ja sisendatavus; ülekuulamise psühholoogia; valetamise psühholoogilised mehhanismid ja vale avastamine; hinnangute ja otsuste mehhanismid; enesekontrolli mehhanismid; välimuse mõju isiksusele antavatele hinnangutele.

Raamat seostab psühholoogia eriteadmisi vastavate seadusesätetega ning illustreerib teksti piltide ja joonistega. Peatükkide lõpus on teadmiste omandamist kergendavad tuumküsimused.