Et oma naabrit mõista, võiks tunda tema ajalugu. Raamat käsitleb Venemaa minevikku aegade algusest kuni Vassili III-ni (valitses aastail 1505–1533). Kirjeldatud pikk ajalooperiood hõlmab Vana-Vene riigi tekkimise ja arengu, iseseisvate osastisvürstiriikide ajajärgu, mongoli-tatari ikke ja Moskva suurvürstiriigi esiletõusu ning ühtse Vene riigi kujunemise Euroopa ja Aasia vahel. Seejuures võiksid teose esimesed peatükid, eriti need, mis keskenduvad ajavahemikule 10. sajandist 13. sajandi keskpaigani, paigutuda raamatusse, mis kannaks pealkirja „Ukraina ajalugu“, sest valdav osa tolleaegsetest sündmustest ning tegelastest seostuvad tänapäeva Ukraina aladega. Sealt pärineb nimi Rossia, mille Moskoovia suurvürstiriik võttis 18. sajandil oma riigi ja impeeriumi ametlikuks nimeks, sealtkaudu loodi esimesed kontaktid lääne tsivilisatsiooniga; Kiievi-Russist sai alguse piirkonna ristiusustamise protsess jne. Vladimir Sergejev (1951–2017), PhD, lõpetas 1974. aastal Moskva Riikliku Ajaloo-Arhiivinduse lnstituudi. Töötas Tallinna Pedagoogikaülikooli vene kirjanduse õppetooli dotsendina ning oli spetsialiseerunud vene ja teiste slaavi rahvaste kultuuri ning ajaloo uurimisele. David Vseviov (1949), PhD, lõpetas 1971. aastal Tartu Riikliku Ülikooli. Ta on ajaloolane ja õppejõud, kes on väljaspool akadeemilist ringkonda tuntuks saanud eeskätt ajalooteemaliste raadiosaadete autori ja saatejuhina. Ta on valitud Postimehe 2009. aasta arvamusliidriks ja üheks Eesti mõjukamaks inimeseks.
