Gilbert Ryle’i (1900-1976) "Vaimu mõiste" ("The Concept of Mind") on üks enim tähelepanu pälvinuid teoseid 20. sajandi keskpaiga ingliskeelses filosoofias ning tuntumaid näiteid tavakeele analüüsile tuginevast lähenemisest filosoofilistele probleemidele. Lugeja leiab sellest muu hulgas oskusteadmise ja faktiteadmise erinevuse analüüsi, tahteaktide doktriini kriitika ning originaalse emotsioonide, taju, kujutluse, intellekti ja enesekohase teadmise käsituse. Teose tuumaks on idee, et kartesiaanlik keha-vaimu dualism tuleneb vaimuseisundite kohta käivate mõistete vääriti kasutamisest ja et tegelikult osutavad need mõisted mitmesugustele käitumiskalduvustele. "Vaimu mõiste" kriitika dualismi aadressil on olnud mõjukas Ryle’i-järgses filosoofias ning enamik hilisemaid teooriaid vaimu kohta on ühel või teisel moel pidanud seda arvesse võtma.