Murdeuurija Jüri Viikbergi ava-artikkel meenutab muistset Vaiamaad ja eritleb vadja keele mõjusid eesti idamurdes.
Läänemeresoome keelte asjatundja Enn Ernits käsitleb Eesti-Ingeri loodusnimesid.
Rootsi aja ja vanema kirjakultuuri uurija Piret Lotman kirjeldab Narva elanike Põhjasõja-aegseid kannatusi.
Fennougrist Taisto-Kalevi Raudalaineni kirjutise fookuses on Eesti-Ingeri ehk Narvataguse isurite ja soomlaste identiteedivalikud 20. sajandi esimesel poolel.
Folklorist Ergo-Hart Västrik käsitleb kaasaja Vaipoole vadjalaste kultuurisituatsiooni Lauga lahe ääres ning Venemaa rahvuspoliitikat.
Folklorist Madis Arukask avab ingerisoome kultuuritegelase ja vaimuliku Arvo Survo regivärsiliste poeemide ja kunsteeposte omailma.
Ingerimaa ja selle rühmadega seonduvat poliitilist ajalugu käsitlevad sõjaajaloolase Igor Kopõtini artikkel Ingeri polgust Eesti Vabadussõjas ning teaduse populariseerija Reijo Rautajoki kirjutis Soome Vabariigi peaminister J. K. Paasikivi suhtumisest ingerisoomlastest sõjapagulaste küsimusse Teise maailmasõja järgses sisepoliitilises olustikus.
Muusik ja muusikatoimetaja Miina Pärna meeleolukas kirjutis selgitab seoseid Ingerimaa läänemeresoome rühmade laulupärimuse ja helilooja Veljo Tormise loomingu vahel.
Kogumiku lõpuartiklis käsitleb raamatukogu infospetsialist Elo Jakobson Ingeri-teemalisi trükiseid Eesti Rahvusraamatukogus.
