Kibõna ütest rändämisest on Häniläse neljas läänevõrukeelne raamat. Selles raamatus on kõigepealt kuus lühijuttu, mis on koondatud kahte ossa: ühes on humoorikas „Lugu Sannamõtsa Augustist ja timä asjaligust Amaliast“, teises tsükkel „Kibõna ütest rändämisest“, mille viit juttu ühendab üks ja sama peategelane.
Lühiproosale jägnevad kuus terviklikku luuletsüklit: „Kirjä toonitarrõ“ , „Palvõ seoilmaaolidsele inemisele“, „Päält tühjä tohkõrdamist“, „Lumi puhtakõnõ“, „Tiidjä tasanõ hiljüisi kõnõl´“, „Elulõ helget vaja um“. Raamatus kõneldakse olukorrast maailmas, luhtunud ja täitunud unistustest, vaimsest eneseteostusest, kurvastusest inimese surelikkuse pärast, surma lävel olevate inimeste üksindusest ja hirmudest, nürist askeldamisest väljapääsu otsimisest, rõõmust lihtsate asjade üle, puhta armastuse ja kaasinimestest hoolimise võimalikkusest.
Häniläse raamatu „Kibõna ütest rändamisest“ väärtuseks on huvitavad teemaarendused, omapärane elufilosoofia, mõtteselgus, elamuste ehtsus, pildilisus, rikas murdesõnavara.Raamatule annavad kaalu juurde sõnastik ja CD, millele Häniläne on ise lugenud kõik raamatus olevad jutud ja luuletused.