Autor on käsitlenud sõdalasfilosoofiat ning esitlenud seda läbi Vibu tee. Tuleb tõdeda, et neil teemadel pole senini kontseptuaalselt süva-analüüsi eestikeelsena koostatud. Raamat katab vibulaskmise tehnilist poolt, aga kaevub veelgi põhjalikumalt meie peas toimuvale. Raamatu sihiks on sütitada huvi ja anda õpetust vaistulaskmiseks - et saata nool teele täpselt, kasutamata sihikut.
Sõjakus on meis kõigis olemas, aga see ei tähenda vägivallatsemist. Meil on õigus - ehk lausa kohustus? - sõjakuseks, et kasvada täiskasvanuks, saada autonoomseks, täisväärtuslikuks kodanikuks, aga esmajoones ennast tundvaks ja teostavaks inimeseks, pere liikmeks. Meil kõigil on, mille eest võidelda, sestap tasub valdkonnast ka lugeda ja mõelda. Uku Masing on märkinud, et surmateadvus eristab meid loomadest. Sõdur kaevikus ei saa eirata mõtteid hukust, sestap esindab sõdalane meie kõigi, ka ühiskonna, inimlikkust.
Raamatus on Vibu tee lihtsalt üks näitlik instrument. Lugeja võib selle asendada enda kutsumusega; tuleb saada vibust üle. Me kõik elame maailmas, milles valitseb taoismi filosoofias sõnastatud kord ja kaos. Iga inimene otsib selles tasakaalu ja harmoonilist teed, jõudmaks sihile. Mis rolli kannavad selles isetus ja loits; mida toidab paikne silm ja välisfookus; mis on lümfi süda ja kuidas jõuda voogu; mida annab protsessi teadvustus ning milles usaldada alateadvust? - lugedes saab neile ja paljudele teistele teemadele selgitust.
Autor põimib raamatusse sajanditevanused manuskriptid eri sõdalaskultuuridest ja tänapäeva juutuubi infoväljad, ning kastab need üle valdkonna teadusavastustega. Rasket teemat pole käsitletud raskemeelselt, pigem kerge huumori ning eneseirooniaga.
